OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

09.04.16, 09:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

India OPECile: me ostame üle jääva nafta ära

Kuna India majanduse kasvutempo kogub tuure, on suurenemas ka riigi naftanõudlus.

India lipp. Foto: EPA

Kuna India ei tooda aga ise eriti märkimisväärsel määral naftat, on riik väga suures osas sõltuvuses just impordist. Veelgi enam, teadaolevalt puudub Indial ka nii-öelda naftareserv, mis oleks suureks abiks sel juhul, kui peaks tekkima nafta pakkumise vähenemine või kui pakkumine on häiritud, vahendab CNN Money.

Nüüd on India aga võtnud nõuks arendada välja nii-öelda naftapuhver. Nimelt võimaldab uus eelarve välismaistel naftakompaniidel vältida maksude maksmist Indias ladustatava nafta pealt. Samal ajal arendab India projekte, mille eesmärk on ehitada maa-aluseid ladustuskoopaid, mida kasutada nafta varumiseks.

Selline strateegia on Indial kahtlemata nutikas, kuna nafta hind on madal ning maailmaturul valitseb ülepakkumine.

„Lähis-Ida naftatootjatega suhete loomine on India jaoks igati mõistlik, kuna riigi naftatarbimine aina kasvab ning riigil endal pole naftat, et nõudluse kasvu katta,“ selgitas ClipperData tooraineuuringute direktor Matthew Smith.

Kasvav nõudlus

India kiire majanduskasv on riigist teinud suuruselt kolmanda naftaimportija USA ja Hiina järel. Statistika kohaselt peab India aastaks 2035 importima 92 protsenti vajaminevast naftast. 2010. aastal oli sama näitaja Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmeil 73 protsenti.

See tähendab India jaoks aga energiajulgeoleku seisukohalt olulist küsimust. Juhul, kui nõudlus jääb täitmata, oleksid sellel riigile tõsised majanduslikud kahjud.

Kui Indial õnnestuks üles ehitada aga strateegiline naftavaru, nii nagu on näiteks USAl ja Hiinal, oleks mõningane kaitse võimalike tarnetõrgete eest olemas.

India riigiettevõte on juba ehitamas kolme taolist ladustamiskoobast, mille ladustamisvõimsus on 5,3 miljonit tonni ehk umbes 12 päeva India naftanõudluse jagu. Esimene neist ladustamiskoobastest on juba valmis ning ka täidetud. Teised kaks peaksid valmis saama sel kevadel.

5,3 miljonist tonnist pole Indiale ilmselgelt aga küllalt ning nii on ootamas tulevikus ees teinegi laienemisring, mille tulemusena peaks India olema varustatud veel 12,5 miljoni tonni varunaftaga. See peaks lisama esialgsele 12 varupäevale veel 28 päeva.

OPEC aktsioonis

Suure tõenäosusega saavad need naftapaagid täidetud OPECi liikmete toodetud naftaga. 86 protsenti India imporditavast naftast tuleb just OPECi riikidest, suurima panuse annab Saudi Araabia, järgnevad Venezuela, Iraak ning Araabia Ühendemiraadid.

Ka ühe ladustamiskoopa arendamisele aitavad Araabia Ühendemiraadid märkimisväärselt kaasa, mistõttu on India naftaminister Dharmendra Pradhan öelnud, et riik tunneb huvi impordi suurendamise vastu just Araabia Ühendemiraatide suunalt.

„Araabia Ühendemiraadid on hea näide sellest, et tegu on naftat tootva riigiga, kellel ei ole õnnestunud leida oma naftale kohta ning kellel on probleeme selle ladustamisega,“ lausus Smith.

Araabia Ühendemiraatide välisminister Anwar Mohammed Gargash on öelnud, et riik on väga huvitatud oma nafta müümisest Indiasse, rõhutades eriti India strateegiliste reservide täitmise eesmärki.

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.